E-ITSPEA

Igal IT ettevõttel on tavaliselt oma eetikakoodeks, mis on tehtud nende tõekspidamiste ning moraalide kohta. Selle nädala ajaveebiartiklis ma analüüsin ühte, mis mulle pakkus rohkem huvi. Valisin selleks Microsofti eetikakoodeksi, mis on saadaval nende leheküljel PDF failina alla tõmmates. https://www.microsoft.com/en-us/legal/compliance/sbc/download Mulle pakkus see kõige rohkem huvi, sest Microsofti eetikakoodeks on koostatud ümber ühe keskse teema, mis on neile kõige tähtsam, usaldus. Microsoft rõhutab mitmeid kordi, kuidas usaldus on üks nende kõige tähtsamaid osi ettevõtte tegevuste juures, sealhulgas ka klientide, valitsuste, oma kaastöötajate ja investorite vahel. Need kohustused kehtivad kõigile töötajatele, kaasaarvatud juhatuse liikmetele ja juhtidele. Kuigi Microsofti eetikakoodeks on 31 lehekülge on seda lihtne ja mõnus lugeda, sest leheküljed on tehtud atraktiivseks ning tekst on lehekülgede peal hästi paigutatud, aga samas ka kajastab kõiki ettevõtte väärtusi.

Oma ajaveebiartiklis kirjutan ühe selle kursuse ajal tehtud grupitöö kohta arvustuse, teemasid oli igasuguseid ning lugesin läbi ka huvitavamad, valisin arvustuse tegemiseks grupitöö E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated. Mängin ise ka suhteliselt palju arvutimänge ning soovisin saada rohkem teada E-spordist ja selle ajaloost. Ma arvan, et selle teemavalik ja vaatenurk oli hea, E-sport on selline teema mille kohta iga inimene on kuulnud, aga ei tea täpselt kuidas see toimub, peale arvutimängude mängimise ja vaatamise. Ei teadnud, et auhinnafondid arvutimängimise eest juba nii kõrged on. Grupitööd oli huvitav lugeda, see andis lühida, kuid põhjaliku ülevaate E-spordi olemusest, ajaloost ning tulevikust. Allikaid ning viitamisi on ohtralt ning kõik lingid on ilusti all ära välja toodud. Mulle meeldis, et oli ka toodud välja koroona mõjud E-spordile. Õigekirjas ma vigu ei märganud ning oli vormistatud nii, et oli lihtne ja mõnus lugeda. Lõigud olid paraja suurusega ning olid va...

Nagu öeldakse et kett on nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli, nii on ka IT-s. Vahet pole kui hästi sa oma serverit või arvutit turvad, võid spam mailid kõik ära filtreerida, aga kui tööline suudab töövälisel ajal oma parooli kurjategija kätte saada, siis ei päästa need filtrid ka. Enamus meist on saanud neid Facebooki sõbrakutseid võltskontodelt, kes räägivad väga vigases Google Translate eesti keeles ning proovivad sind mingile lingile vajutama. Avalikest võrkudest on ka võimalik kurjategijatel sinu liikumist pealt kuulata ning vajaliku infot haarata. Selle maandamiseks tuleks kasutusele võtma sissetundidetektorid, tulemüürid või VPN-i, mis peidab su info liikumise võrgus. Aga enamasti on kõige vajalikum koolitus, mis õpetaks teadlikkust ning erinevate andmeturbe probleemide kohta. Reeglitest järgida seda, et lehekülg oleks HTTPS ning üle kontrollida veebilehe link, kuhu sisse logid. Avalikudes võrkudes kasutada VPN ning võimalusel mitte logida sisse kuhugi tähtsasse kohta.

Valisin oma oma tugilahenduseks QuadLIFE ning kirjeldab seda lühidalt. QuadLIFE on toode, mõeldud puudega inimestele, kes on halvatud või on raske käsi kasutada, see laseb inimestel suu liigutamisega ning juhtkangi imemise või puhumisega kasutada interneti ning isegi arvutimänge mängida. Pea kinnitussüsteemiga seadme kasutamine väsitab kaela tugevalt ja tekitab kasutajal keerulisemate ülesannetega suuri raskusi. QuadLIFE süsteem oli mõeldud neile, kellel on piiratud kaela ja pea liikumisvõimalused ning see väsitab minimaalselt. Kuigi hind võib algul tunduda krõbe (1190 dollarit) on see asendamatu vahend paljudele kes on jäänud invaliidiks või saanud raskeid vigastusi, mille pärast hiire kasutamine osutub keeruliseks.

Tänapäeval järjest rohkem loeb lehekülgede puhul kasutatavus ning disain ning toon selles ajaveebiartiklis ühe positiivse ja negatiivse lehekülje näite kasutatavuse kohta.  Üks hea näide kasutavavuse ja lihtsuse puhul oleks Craigslist. Kuigi lehekülge pole üle 20 aasta muudetud ning disain peaaegu puudub, on see kasutatavuse puhul positiivne. Kategooriad on lihtsasti leitavad ning ei ole segavaid värve, reklaame või keerulist navigeerimist. Tänu sellele on leht ka väga lihtne kasutada vanemate  inimeste seas, kes on seal ka suureks hulgaks kasutajabaasil.

Arendusmudel Spotify on üks populaarsemaid muusika teenustest, mis pakub tasuta muusika voogedastust mõndade piirangutega. Spotify algusaastatel (2008) kasutas ettevõte Scrum metoodikat. Ettevõtte kasvades ja arenedes nad võtsid kasutusele oma agiilse skaleerimise meetodi. Neil on väiksed tiimid, umbes 6-12 inimest ning iga meeskond on pühendatud ühe kindla ala peale. Nad on autonoomsed, iseorganiseeruvad ja ennast juhtivad, aga neil kõigil on üks põhieesmärk, et toodet üles ehitada ja paremaks teha.

Lugesin läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ning ta seletas lahti millised on tema arvates häkkeri oskused, eeldused ja isikuomadused. Autori arvates on üks olulisematest eeldusteks motivatsioon ja õige suhtumine, soov probleeme lahendada ja nüridat tööd automiseerida. Ilma põhioskusteta ka kaugele ei jõua, autor soovitab õppida inglise keelt, programmeerimist (näiteks Python, C, Java) ja õppida kasutama Unixi baasil operatsioonisüsteemi. Oma oskusi saab proovile panna näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara testides või siludes, aga ka avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutades ning infrastruktuuri hooldades. See aitab ka saada häkkerikultuuris staatust. Artikkel oli suhteliselt põhjalik ning annab hea ülevaate mis oskuseid ja eelduseid on vaja, et saada häkkeriks. Tekst on iseenesest suhteliselt vana ja saaks täiendada tänapäevase infoga, aga enamus asjadest ei ole aegadega muutunud.

Steve Jobs - Leader, mentor Steve Jobs-i tegi head liidriks tema töökus, perfektsionistlik mõtteviis ning tema võime oma töölisi inspireerida ja võimestada. Nagu Jobs ka ise ütles, innovatsioon on lihtsalt kahe asja kokku pannes uue asja loomine ning alati ei ole innovatsioon asjale juurde lisamine, vaid ka ära võtmine. Selline mõtteviis tegi Apple tooted minimalistlikuks ja lihtsaks, mis lasi neil rohkem tehnoloogia peale keskenduda. See tõi edu neile esimesest Iphone-st saadik kuni tänapäevani välja.

Ma arvan, et tänapäevases maailmas ei piisa it profil ainult tehnilistest oskustest ja kõrgharidusest. Muidugi on ka need tähtsad, aga minu arust hinnatakse nende seast rohkem paindlike ning inimesi, kes on valmis enda oskusi edasi arendama ja täiendama. Üks olulistematest oskustest on ka hea suhtlusoskus ning meeskonnaoskus. Tänapäevased süsteemid on nii suured, et üksi seda hallata ja arendada ei jõua. Üpriski suur osa arendaja tööpäevast on koosolekud ning meeskonnaga läbirääkimised, kus tuleb väga kasuks hea suhtlusoskus ning oskus teisi motiveerida ning juhtida. Ka üks väga tähtis oskus on inglise keele või mingi teise võõrkeele oskus, suuremad Eesti firmad kasutavad oma asutustes ka enamasti inglise keelt, selle pärast on neil ka lihtsam teistest riikidest olevate firmade ja töötajatega lihtsam koostööd teha ja suhelda.

Copyleft-i erinevad litsentsivalikud:  

Lugesin Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform pakutavaid lahendusi ning hindan välja pakutuid lahendusi.  Moral Rights Unchanged Olen sellega täiesti nõus, et muudatusi ei ole vaja teha. Autor peaks saama oma töö eest ka tunnustuse ning tema materjali kasutades tuleks alati originaalset autorit viidata. Free Non-Commercial Sharing  Autor toob välja, et umbes 20 aastat tagasi autoriõiguste üle tavainimene muretsema, sest enamus oli mõeldud kaubanduslikuks kasutamiseks. Eraisikud said luuletusi ja muusikat üksteisega jagada ilma probleemiteta, sest eesmärk ei olnud raha teenimine. Autor soovib tasuta mitteärilist jagamist tagasi tuua, aga mina sellega nõus ei ole. Videomängude ja muusika tegijad teenivad niigi vähe raha tänapäevases keskkonnas ning kui mitteäriline jagamine oleks lubatud, jääks neile veelgi vähem raha kätte. 20 Years Of Commercial Monopoly Autori arvates on autoriõiguste kestus absurdselt pikk, terve autori elu ning 70 aas...

Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.  Peale ID kaarti on eriti mugavaks teinud e-teenuste kasutamine Mobiil-ID ja Smart ID. Ühendades ID kaarti oma telefoniga saab läbi rakenduse kiirelt ennast identifitseerida e-teenuste jaoks, mis muidu vajas ID kaarti ja ID kaarti lugejat. See on tehtud hästi mugavaks ning lihtsaks, isegi vanemad inimesed, kes muidu väga arvutit ning telefoni ei tunne, suudavad seda kasutada. Tänu sellele on võimalik teha tehinguid ning kasutada teisi e-teenuseid ükskõik kus ja ilma arvutita, mis on tänapäeva kiires maailmas vägagi oluline.

 Wiki Vaadates oma vanavanemate hiiglaslike raamaturiiuleid igasuguste entsüklopeediate ja sõnastikega, olen ma väga õnnelik, et tänu digiajastule on meil info leidmine tehtud kiireks ja mugavaks. Üks suurimaks info allikaks on Vikipeedia, kus kasutajad saavad materjali lihtsalt lisada ja muuta. Sellel on ka mitmeid miinuseid, kuna infot saab lihtsalt lisada ja muuta, tähendab see, et info ei pruugi alati olla õige. Sellest tulenevata on Vikipeedia kõigile tasuta ning pidevalt uuenev. Traditsioonilised teatmeteosed ja entsüklopeediad on tasapisi välja suremas, sest nendes olev informatsioon ajaga vananeb ning vajaliku info leidmine on aeganõudev ja tüütu. 

Tuttav - ctrl c Paljudele arvuti kasutajatele on tänapäeval asendamatu osa efektiivsuse ja mugavuse saavutamiseks klaviatuuri kiirklahve. Kõige populaarsemad neist Ctrl + C ja Ctrl + V, mida me kõik peaaegu igapäevaselt kasutame. See kiirklahvi kombinatsiooni sai esimest korda laialdasemat kasutamist tekstitöötlus programmis WordStar, aastal 1978. Aastatel 1983-1984 tutvustati Apple arvutitele Lisa ja Macintosh Copy, Paste kiirklahvi kombinatsioone ning need on tänapäevani kõige tuntumad ja kasutatumad kiirklahvid.   Tänaseks juba täiesti kadunud - Scroll lock Kõige kasutum nupp meie klaviatuuri peal ning enamus meist ei tea mille jaoks seda üldse kasutatakse. See nupp leiutati klaviatuuri peale 1983 aastal arvutite jaoks, sellel ajal ei olnud enamustel arvuti hiirtel rullikut ning paljudel programmidel puudusid kerimisriba. Scroll lock nupu kasutati, et teksti või programmi sisu vaadata noolte klahvidega. Tänapäeval nupul kasutust ei ole, peale paari programmi näiteks Microsoft Ex...

Google Glass Google glass või ka teise nimega Glass oli üks esimestest smart-glasses prototüüpidest, mis oli saadaval ka tava kasutajatele. See pakkus paljusid samu funktsioone, mis ka pakkusid nutitelefonid. Glass tekitas palju põnevust nutisõpradele, aga ka sai väga palju kriitikat. Esiteks prilliraami peal olev kaamera tekitas inimestes väga palju privaatsusega tulenevaid muresid, prillikandja (ja ka Google ise) saab filmida teisi salaja ilma, et nemad sellest aru saaksid. Kaasa ei aidanud ka pirakas hind, oli 2013. aastal 1500 dollarit. Glass oli oma aja kohta väga innovaatiline ja potentsiaalne toode, aga suur hind ja mitmed privaatsusprobleemid oli põhjuseks, miks Google lõpetas Glassi tootmise tavakasutajatele 2015. aastal.  Ouya Ouya oli üks rekordeid murdvamaid projekte Kickstarteris, mis kogus aastal 2012 kuu ajaga 8.6 miljonit dollarit. See oli 99$ androidi baasil mängukonsool, millega saab mängida androidi mänge telekas ning avatud lähtekood lubab nokitsejatelt seaded r...