E-ITSPEA

Oma ajaveebiartiklis kirjutan ühe selle kursuse ajal tehtud grupitöö kohta arvustuse, teemasid oli igasuguseid ning lugesin läbi ka huvitavamad, valisin arvustuse tegemiseks grupitöö E-spordi olemus, trendid ja tuleviku väljavaated. Mängin ise ka suhteliselt palju arvutimänge ning soovisin saada rohkem teada E-spordist ja selle ajaloost. Ma arvan, et selle teemavalik ja vaatenurk oli hea, E-sport on selline teema mille kohta iga inimene on kuulnud, aga ei tea täpselt kuidas see toimub, peale arvutimängude mängimise ja vaatamise. Ei teadnud, et auhinnafondid arvutimängimise eest juba nii kõrged on. Grupitööd oli huvitav lugeda, see andis lühida, kuid põhjaliku ülevaate E-spordi olemusest, ajaloost ning tulevikust. Allikaid ning viitamisi on ohtralt ning kõik lingid on ilusti all ära välja toodud. Mulle meeldis, et oli ka toodud välja koroona mõjud E-spordile. Õigekirjas ma vigu ei märganud ning oli vormistatud nii, et oli lihtne ja mõnus lugeda. Lõigud olid paraja suurusega ning olid va

Nagu öeldakse et kett on nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli, nii on ka IT-s. Vahet pole kui hästi sa oma serverit või arvutit turvad, võid spam mailid kõik ära filtreerida, aga kui tööline suudab töövälisel ajal oma parooli kurjategija kätte saada, siis ei päästa need filtrid ka. Enamus meist on saanud neid Facebooki sõbrakutseid võltskontodelt, kes räägivad väga vigases Google Translate eesti keeles ning proovivad sind mingile lingile vajutama. Avalikest võrkudest on ka võimalik kurjategijatel sinu liikumist pealt kuulata ning vajaliku infot haarata. Selle maandamiseks tuleks kasutusele võtma sissetundidetektorid, tulemüürid või VPN-i, mis peidab su info liikumise võrgus. Aga enamasti on kõige vajalikum koolitus, mis õpetaks teadlikkust ning erinevate andmeturbe probleemide kohta. Reeglitest järgida seda, et lehekülg oleks HTTPS ning üle kontrollida veebilehe link, kuhu sisse logid. Avalikudes võrkudes kasutada VPN ning võimalusel mitte logida sisse kuhugi tähtsasse kohta.

Valisin oma oma tugilahenduseks QuadLIFE ning kirjeldab seda lühidalt. QuadLIFE on toode, mõeldud puudega inimestele, kes on halvatud või on raske käsi kasutada, see laseb inimestel suu liigutamisega ning juhtkangi imemise või puhumisega kasutada interneti ning isegi arvutimänge mängida. Pea kinnitussüsteemiga seadme kasutamine väsitab kaela tugevalt ja tekitab kasutajal keerulisemate ülesannetega suuri raskusi. QuadLIFE süsteem oli mõeldud neile, kellel on piiratud kaela ja pea liikumisvõimalused ning see väsitab minimaalselt. Kuigi hind võib algul tunduda krõbe (1190 dollarit) on see asendamatu vahend paljudele kes on jäänud invaliidiks või saanud raskeid vigastusi, mille pärast hiire kasutamine osutub keeruliseks.

Tänapäeval järjest rohkem loeb lehekülgede puhul kasutatavus ning disain ning toon selles ajaveebiartiklis ühe positiivse ja negatiivse lehekülje näite kasutatavuse kohta.  Üks hea näide kasutavavuse ja lihtsuse puhul oleks Craigslist. Kuigi lehekülge pole üle 20 aasta muudetud ning disain peaaegu puudub, on see kasutatavuse puhul positiivne. Kategooriad on lihtsasti leitavad ning ei ole segavaid värve, reklaame või keerulist navigeerimist. Tänu sellele on leht ka väga lihtne kasutada vanemate  inimeste seas, kes on seal ka suureks hulgaks kasutajabaasil.

Arendusmudel Spotify on üks populaarsemaid muusika teenustest, mis pakub tasuta muusika voogedastust mõndade piirangutega. Spotify algusaastatel (2008) kasutas ettevõte Scrum metoodikat. Ettevõtte kasvades ja arenedes nad võtsid kasutusele oma agiilse skaleerimise meetodi. Neil on väiksed tiimid, umbes 6-12 inimest ning iga meeskond on pühendatud ühe kindla ala peale. Nad on autonoomsed, iseorganiseeruvad ja ennast juhtivad, aga neil kõigil on üks põhieesmärk, et toodet üles ehitada ja paremaks teha.

Lugesin läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ning ta seletas lahti millised on tema arvates häkkeri oskused, eeldused ja isikuomadused. Autori arvates on üks olulisematest eeldusteks motivatsioon ja õige suhtumine, soov probleeme lahendada ja nüridat tööd automiseerida. Ilma põhioskusteta ka kaugele ei jõua, autor soovitab õppida inglise keelt, programmeerimist (näiteks Python, C, Java) ja õppida kasutama Unixi baasil operatsioonisüsteemi. Oma oskusi saab proovile panna näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara testides või siludes, aga ka avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutades ning infrastruktuuri hooldades. See aitab ka saada häkkerikultuuris staatust. Artikkel oli suhteliselt põhjalik ning annab hea ülevaate mis oskuseid ja eelduseid on vaja, et saada häkkeriks. Tekst on iseenesest suhteliselt vana ja saaks täiendada tänapäevase infoga, aga enamus asjadest ei ole aegadega muutunud.