E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Arendusmudel

Spotify on üks populaarsemaid muusika teenustest, mis pakub tasuta muusika voogedastust mõndade piirangutega. Spotify algusaastatel (2008) kasutas ettevõte Scrum metoodikat. Ettevõtte kasvades ja arenedes nad võtsid kasutusele oma agiilse skaleerimise meetodi. Neil on väiksed tiimid, umbes 6-12 inimest ning iga meeskond on pühendatud ühe kindla ala peale. Nad on autonoomsed, iseorganiseeruvad ja ennast juhtivad, aga neil kõigil on üks põhieesmärk, et toodet üles ehitada ja paremaks teha.


Ärimudel

Spotify on üks hea näidetest freemium mudelist, rakenduse saab tasuta alla tõmmata või läbi interneti kasutada, aga laulude vahel tulevad vahepeal reklaamid ning mõned funktsioonid on piiratud (Näiteks laulude alla tõmbamine, reklaamivaba). Spotify teenib 91% oma tulust spotify premium tellimustega ja ülejäänud 9% reklaamidega. Kuigi reklaamid neile eriti tulu sisse ei too, on reklaamid laulude vahel suhteliselt tüütu ning põhjuseks, miks paljud ka premiumi selle tõttu tellivad. Kuuhinnad on suhteliselt odavad ning seda ei ole kahju maksta, 3.49€ kuus õpilaste jaoks ning 10.99€ perepakett kus saab olla kuni 6 kasutajat.


Kasutatud materjalid

https://www.pmtoday.co.uk/spotify-scaling-agile-model/

https://medium.com/dissecting-music-tech/how-spotify-makes-money-business-model-ca0a71a19163

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Tuttav - ctrl c Paljudele arvuti kasutajatele on tänapäeval asendamatu osa efektiivsuse ja mugavuse saavutamiseks klaviatuuri kiirklahve. Kõige populaarsemad neist Ctrl + C ja Ctrl + V, mida me kõik peaaegu igapäevaselt kasutame. See kiirklahvi kombinatsiooni sai esimest korda laialdasemat kasutamist tekstitöötlus programmis WordStar, aastal 1978. Aastatel 1983-1984 tutvustati Apple arvutitele Lisa ja Macintosh Copy, Paste kiirklahvi kombinatsioone ning need on tänapäevani kõige tuntumad ja kasutatumad kiirklahvid.   Tänaseks juba täiesti kadunud - Scroll lock Kõige kasutum nupp meie klaviatuuri peal ning enamus meist ei tea mille jaoks seda üldse kasutatakse. See nupp leiutati klaviatuuri peale 1983 aastal arvutite jaoks, sellel ajal ei olnud enamustel arvuti hiirtel rullikut ning paljudel programmidel puudusid kerimisriba. Scroll lock nupu kasutati, et teksti või programmi sisu vaadata noolte klahvidega. Tänapäeval nupul kasutust ei ole, peale paari programmi näiteks Microsoft Exceli
Lisateave

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Lugesin läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ning ta seletas lahti millised on tema arvates häkkeri oskused, eeldused ja isikuomadused. Autori arvates on üks olulisematest eeldusteks motivatsioon ja õige suhtumine, soov probleeme lahendada ja nüridat tööd automiseerida. Ilma põhioskusteta ka kaugele ei jõua, autor soovitab õppida inglise keelt, programmeerimist (näiteks Python, C, Java) ja õppida kasutama Unixi baasil operatsioonisüsteemi. Oma oskusi saab proovile panna näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara testides või siludes, aga ka avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutades ning infrastruktuuri hooldades. See aitab ka saada häkkerikultuuris staatust. Artikkel oli suhteliselt põhjalik ning annab hea ülevaate mis oskuseid ja eelduseid on vaja, et saada häkkeriks. Tekst on iseenesest suhteliselt vana ja saaks täiendada tänapäevase infoga, aga enamus asjadest ei ole aegadega muutunud.
Lisateave

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Nagu öeldakse et kett on nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli, nii on ka IT-s. Vahet pole kui hästi sa oma serverit või arvutit turvad, võid spam mailid kõik ära filtreerida, aga kui tööline suudab töövälisel ajal oma parooli kurjategija kätte saada, siis ei päästa need filtrid ka. Enamus meist on saanud neid Facebooki sõbrakutseid võltskontodelt, kes räägivad väga vigases Google Translate eesti keeles ning proovivad sind mingile lingile vajutama. Avalikest võrkudest on ka võimalik kurjategijatel sinu liikumist pealt kuulata ning vajaliku infot haarata. Selle maandamiseks tuleks kasutusele võtma sissetundidetektorid, tulemüürid või VPN-i, mis peidab su info liikumise võrgus. Aga enamasti on kõige vajalikum koolitus, mis õpetaks teadlikkust ning erinevate andmeturbe probleemide kohta. Reeglitest järgida seda, et lehekülg oleks HTTPS ning üle kontrollida veebilehe link, kuhu sisse logid. Avalikudes võrkudes kasutada VPN ning võimalusel mitte logida sisse kuhugi tähtsasse kohta.
Lisateave