E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Tänapäeval järjest rohkem loeb lehekülgede puhul kasutatavus ning disain ning toon selles ajaveebiartiklis ühe positiivse ja negatiivse lehekülje näite kasutatavuse kohta. 


Üks hea näide kasutavavuse ja lihtsuse puhul oleks Craigslist. Kuigi lehekülge pole üle 20 aasta muudetud ning disain peaaegu puudub, on see kasutatavuse puhul positiivne. Kategooriad on lihtsasti leitavad ning ei ole segavaid värve, reklaame või keerulist navigeerimist. Tänu sellele on leht ka väga lihtne kasutada vanemate inimeste seas, kes on seal ka suureks hulgaks kasutajabaasil.


Üks negatiivne näide oleks delfi, seda lehekülge on ilma adblockita võimatu kasutada, peaaegu pool ekraani on reklaame täis ning selle tõttu on ka lehekülg suht aeglane. Uudiste lugemiseks on ka halb koht, kuna leheküljel on ka teiste ajakirjade sisu (naistekas, kroonika) ja ka peale reklaamide neil on oma sisuturunduse artiklid. Suhteliselt kohutav kasutajakogemus uudistelugejale

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Tuttav - ctrl c Paljudele arvuti kasutajatele on tänapäeval asendamatu osa efektiivsuse ja mugavuse saavutamiseks klaviatuuri kiirklahve. Kõige populaarsemad neist Ctrl + C ja Ctrl + V, mida me kõik peaaegu igapäevaselt kasutame. See kiirklahvi kombinatsiooni sai esimest korda laialdasemat kasutamist tekstitöötlus programmis WordStar, aastal 1978. Aastatel 1983-1984 tutvustati Apple arvutitele Lisa ja Macintosh Copy, Paste kiirklahvi kombinatsioone ning need on tänapäevani kõige tuntumad ja kasutatumad kiirklahvid.   Tänaseks juba täiesti kadunud - Scroll lock Kõige kasutum nupp meie klaviatuuri peal ning enamus meist ei tea mille jaoks seda üldse kasutatakse. See nupp leiutati klaviatuuri peale 1983 aastal arvutite jaoks, sellel ajal ei olnud enamustel arvuti hiirtel rullikut ning paljudel programmidel puudusid kerimisriba. Scroll lock nupu kasutati, et teksti või programmi sisu vaadata noolte klahvidega. Tänapäeval nupul kasutust ei ole, peale paari programmi näiteks Microsoft Exceli
Lisateave

E-ITSPEA 10: Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Lugesin läbi Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO ning ta seletas lahti millised on tema arvates häkkeri oskused, eeldused ja isikuomadused. Autori arvates on üks olulisematest eeldusteks motivatsioon ja õige suhtumine, soov probleeme lahendada ja nüridat tööd automiseerida. Ilma põhioskusteta ka kaugele ei jõua, autor soovitab õppida inglise keelt, programmeerimist (näiteks Python, C, Java) ja õppida kasutama Unixi baasil operatsioonisüsteemi. Oma oskusi saab proovile panna näiteks avatud lähtekoodiga tarkvara testides või siludes, aga ka avatud lähtekoodiga tarkvara kirjutades ning infrastruktuuri hooldades. See aitab ka saada häkkerikultuuris staatust. Artikkel oli suhteliselt põhjalik ning annab hea ülevaate mis oskuseid ja eelduseid on vaja, et saada häkkeriks. Tekst on iseenesest suhteliselt vana ja saaks täiendada tänapäevase infoga, aga enamus asjadest ei ole aegadega muutunud.
Lisateave

E-ITSPEA 14: Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

Nagu öeldakse et kett on nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli, nii on ka IT-s. Vahet pole kui hästi sa oma serverit või arvutit turvad, võid spam mailid kõik ära filtreerida, aga kui tööline suudab töövälisel ajal oma parooli kurjategija kätte saada, siis ei päästa need filtrid ka. Enamus meist on saanud neid Facebooki sõbrakutseid võltskontodelt, kes räägivad väga vigases Google Translate eesti keeles ning proovivad sind mingile lingile vajutama. Avalikest võrkudest on ka võimalik kurjategijatel sinu liikumist pealt kuulata ning vajaliku infot haarata. Selle maandamiseks tuleks kasutusele võtma sissetundidetektorid, tulemüürid või VPN-i, mis peidab su info liikumise võrgus. Aga enamasti on kõige vajalikum koolitus, mis õpetaks teadlikkust ning erinevate andmeturbe probleemide kohta. Reeglitest järgida seda, et lehekülg oleks HTTPS ning üle kontrollida veebilehe link, kuhu sisse logid. Avalikudes võrkudes kasutada VPN ning võimalusel mitte logida sisse kuhugi tähtsasse kohta.
Lisateave