Postitused

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus

Steve Jobs - Leader, mentor Steve Jobs-i tegi head liidriks tema töökus, perfektsionistlik mõtteviis ning tema võime oma töölisi inspireerida ja võimestada. Nagu Jobs ka ise ütles, innovatsioon on lihtsalt kahe asja kokku pannes uue asja loomine ning alati ei ole innovatsioon asjale juurde lisamine, vaid ka ära võtmine. Selline mõtteviis tegi Apple tooted minimalistlikuks ja lihtsaks, mis lasi neil rohkem tehnoloogia peale keskenduda. See tõi edu neile esimesest Iphone-st saadik kuni tänapäevani välja.

E-ITSPEA 8: IT proff...?

Ma arvan, et tänapäevases maailmas ei piisa it profil ainult tehnilistest oskustest ja kõrgharidusest. Muidugi on ka need tähtsad, aga minu arust hinnatakse nende seast rohkem paindlike ning inimesi, kes on valmis enda oskusi edasi arendama ja täiendama. Üks olulistematest oskustest on ka hea suhtlusoskus ning meeskonnaoskus. Tänapäevased süsteemid on nii suured, et üksi seda hallata ja arendada ei jõua. Üpriski suur osa arendaja tööpäevast on koosolekud ning meeskonnaga läbirääkimised, kus tuleb väga kasuks hea suhtlusoskus ning oskus teisi motiveerida ning juhtida. Ka üks väga tähtis oskus on inglise keele või mingi teise võõrkeele oskus, suuremad Eesti firmad kasutavad oma asutustes ka enamasti inglise keelt, selle pärast on neil ka lihtsam teistest riikidest olevate firmade ja töötajatega lihtsam koostööd teha ja suhelda.

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

Kujutis
Copyleft-i erinevad litsentsivalikud:  

E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Lugesin Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust The Case for Copyright Reform pakutavaid lahendusi ning hindan välja pakutuid lahendusi.  Moral Rights Unchanged Olen sellega täiesti nõus, et muudatusi ei ole vaja teha. Autor peaks saama oma töö eest ka tunnustuse ning tema materjali kasutades tuleks alati originaalset autorit viidata. Free Non-Commercial Sharing  Autor toob välja, et umbes 20 aastat tagasi autoriõiguste üle tavainimene muretsema, sest enamus oli mõeldud kaubanduslikuks kasutamiseks. Eraisikud said luuletusi ja muusikat üksteisega jagada ilma probleemiteta, sest eesmärk ei olnud raha teenimine. Autor soovib tasuta mitteärilist jagamist tagasi tuua, aga mina sellega nõus ei ole. Videomängude ja muusika tegijad teenivad niigi vähe raha tänapäevases keskkonnas ning kui mitteäriline jagamine oleks lubatud, jääks neile veelgi vähem raha kätte. 20 Years Of Commercial Monopoly Autori arvates on autoriõiguste kestus absurdselt pikk, terve autori elu ning 70 aas...

E-ITSPEA 5: Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Kujutis

E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad. Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad.  Peale ID kaarti on eriti mugavaks teinud e-teenuste kasutamine Mobiil-ID ja Smart ID. Ühendades ID kaarti oma telefoniga saab läbi rakenduse kiirelt ennast identifitseerida e-teenuste jaoks, mis muidu vajas ID kaarti ja ID kaarti lugejat. See on tehtud hästi mugavaks ning lihtsaks, isegi vanemad inimesed, kes muidu väga arvutit ning telefoni ei tunne, suudavad seda kasutada. Tänu sellele on võimalik teha tehinguid ning kasutada teisi e-teenuseid ükskõik kus ja ilma arvutita, mis on tänapäeva kiires maailmas vägagi oluline.

E-ITSPEA 3: Uus meedia...?

Kujutis
 Wiki Vaadates oma vanavanemate hiiglaslike raamaturiiuleid igasuguste entsüklopeediate ja sõnastikega, olen ma väga õnnelik, et tänu digiajastule on meil info leidmine tehtud kiireks ja mugavaks. Üks suurimaks info allikaks on Vikipeedia, kus kasutajad saavad materjali lihtsalt lisada ja muuta. Sellel on ka mitmeid miinuseid, kuna infot saab lihtsalt lisada ja muuta, tähendab see, et info ei pruugi alati olla õige. Sellest tulenevata on Vikipeedia kõigile tasuta ning pidevalt uuenev. Traditsioonilised teatmeteosed ja entsüklopeediad on tasapisi välja suremas, sest nendes olev informatsioon ajaga vananeb ning vajaliku info leidmine on aeganõudev ja tüütu.